Kuna ma saan igapäevaselt palju kirju, kus küsitakse, millist metoodikat ma oma töös inimestega kasutan - kas kaarte, käelt lugemist, “pilte”, mis mu peas kellegagi seoses seansil avanevad vms, siis pean vastama, et tegelikult kõikide eelnevate kombinatsiooni.

Seekord aga otsustasin oma jälgijatele avada natukene tagamaid sellest, kuidas ning mis on üldse roll kaartide panemisel; mis on selle ajalugu, tõekspidamised ning rituaalne roll läbi aastasadede olnud nende jaoks, kes nende abil mateeria maailmast kaugemale piiluvad ning ka nendele, kelle jaoks seda püha ettevôtmist ettevôetakse.
Kaarte on laotud ja nende järgi tulevikku piilutud juba kaua aega tagasi. Nad olid nii pühad oma omanikule, et vähestel oli õnn neid omada, veel vähem õieti tööd teha koos nendega. See polnud meelelahutus vaid toiming kus küsija lubas avada oma energiavälja ning läbi selle sai avada maailma tuntud ja tundmatu vahel. Kaardid ei ennusta, vaid aitavad suunata Sind õigele teele ning hoiatavad kui see on vajalik. 


Elus on palju erinevaid teid, mida mööda saame käia ning läbi taro saad valida endale sobiliku tee. See ei ole lõbustuseks ega lihtsalt huvi jaoks loodud kuna iga kaardi tähendus omab energiat mis suunatakse küsijale. Kui inimene tuleb vastuseid saama siis peaks ta keskenduma eelkõige iseendale, luba küsimata inimese energiavälja avamine võib suunata energia küsija vastu. See juhul kui inimene pole veresuguluses Sinuga. 
Kaart on aken elu ja hingemaailma vahel- suhtuda tuleks aususe ja austusega. See pole tühine kaardimäng kus võidavad tugevamad ja nutikamad. Me ei pea elus kõike teadma ning jumalat mängida ei tasu, kaardid peegeldavad seda mida peetakse vajalikuks Sulle teada anda antud hetkel. Veini pudeli taga ennustamine jäägu lõbustuseks, sest kõrgemad jagavad neile, kes austavad hinge puhtust. 
Kõik ei saa ja ei peagi tulevikku piiluma, elu on pidevas muutumises ning enne suuna muutmist küsi endalt:”Miks on mulle see vajalik?” Kui ei tea vastust, siis pole seda ehk ka alati vaja. Hoides austust, saad suuna, mis viib tasakaalu, mängides aga Jumalat, jäävad kaardid tihti nende lugeja kätte lihtsalt kui mängukaardid, millest nende lugeja au vôib päästa abiotsija silmis vaid vôlts fantaasiaoskus.

Marilyn Kerro